Islandi isikunimed

Islandi isikunimed kasutavad erinevalt enamikust läänemaailmas käibivatest perekonnanimesüsteemidest patronüümi (mõnikord matronüümi), mis peegeldavad lapse otsest isa (või ema), mitte ajaloolist perekonna päritolu. Islandil on ühine kultuuripärand Norra, Rootsi, Taani ja Fääri saartega. Erinevalt teistest skandinaavlastest jätkavad islandlased traditsioonilise nimesüsteemi kasutamist, mida varem pruugiti kogu Skandinaavias. Islandi süsteem ei kasuta perekonnanimesid. Mitteislandlased peavad perekonnanimeks isiku isa, harvem ka ema eesnimest saadud nime (vastavalt patronüüm või matronüüm).

Mõned perekonnanimed Islandil ei põhine patronüümil ega matronüümil, vaid on peamiselt päritud välismaalastest vanematelt või omaks võetud mujalt. Tuntuim päritud perekonnanimega islandlane on kunagine peaminister Geir Haarde. Perekonnanimi on olemas ka näiteks jalgpallur Eiður Guðjohnsenil, näitlejatel Magnús Schevingil ja Anita Briemil jne. Enne 1925. aastat oli perekonnanime võtmine seaduslik; üks nii nime saanud islandlane oli Nobeli auhinnaga pärjatud kirjanik Halldór Laxness. Alates 1925. aastast saab perekonnanime võtta ainult juhul, kui on seaduslik alus seda pärandi kaudu saada.^[1] 1991. aasta seadus ütleb, et kuigi uued perekonnanimed on keelatud, võivad välismaalased ja need islandlased, kelle esivanematel oli perekonnanimi, selle ka oma järglastele edasi anda. ^[2]

Eesnimed, mida Islandil varem ei ole kasutatud, peavad enne nende kasutuselevõttu saama Islandi nimepanekukomitee (islandi keeles: Mannanafnanefnd) heakskiidu.^[3] Nimede heakskiitmise kriteerium on nende sobivus islandi keelde. Need peavad sisaldama ainult Islandi tähestikus esinevaid tähti ja neid peab saama käänata vastavalt keele grammatikareeglitele.